Rohu sees maas oli sulekera. Esimese hooga mõtlesin, et linnupoeg on hukka saanud. Kükitasin, vaatasin, tonksasin tasakesi näpuotsaga - üks väga unine silm ilmus sulkera seest välja, vaatas korraks ringi, peitis ennast sulgedesse tagasi ja magas südamerahus edasi. Tõstsin ta igaks juhuks oksa peale - astun veel kogemata peale. Magas oksal edasi. Tunni aja pärast oli kuskile mujale läinud. Ilmselt sinna kus vähem segadakse. Rohevindi laps?
Aga teadjad rääkisid - ei ole rohevindi laps, on vanalind. Ja pisut haige. Ehk sai ikka terveks. Ma vähemalt loodan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar