Salakäigud

Varahommik. Jüripäev.

Esimeste päikesekiirte sädelus jääkristallidel. Oleksin sattunud justkui kalliskivide metsa.

Vaprad varajased rohelised lehekesed - sügav kummardus teie ees, öösel külm ja päeval palav, igas hetkes nii lõpmata hea väljanägemisega

Ja alles koduteel saabub hetk kui vari mahub täies pikkuses pildile.

Oli üks ütlemata ilus varahommik tetrede, lõokeste, sookurgede, händkaku, ...   seltsis, aga nemad pildile ei tulnud, neil olid omad asjad ajada.

Salakohad

Polnud ammu oma salakohas käinud. Salakoha hiigelkünnapuu, mis oli juba ammu rohkem tüügas - aga milline imeline tüügas, lapsed mahtusid sisse täies pikkuses ja laiust jäi üle - , on jäänud lagendiku serva. Huvitav, mida ta mõelda võis kui lage aina lähemale tuli ...





















Ja salakoha sinililled, mis alati esimesena õitsema hakkasid, on varased alustajad nüüdki, üllatuseks koos ülastega, kollastega ja valgetega. Kas nad teavada, et nii lagedale ja metsa kaitseta jäädes õitsevad nad võibolla viimast korda ...

Tulgu mis tuleb, praegu on ilus, praegu on kõik lillesilmad keeratud päikese poole