Värviine

Väljas on koopad ja külm vesi, põhiliselt hall ja pisut värvi

 Ja toas on head lõhnad ja kuum ahi, pisut halli, aga muidu väga värviline

Haruldane jälg

Lumi ei ole haruldane ja konn ei  ole haruldane. Aga konna jälge lumel - öelge ausalt, kes seda varem näinud on? mina igatahes ei olnud

Maa on täis kui .....

... mitte kui vaid ongi täis ämblikuvõrku - valge vatilaadne maastik

Kestab

Kuigi porknad on üles võetud ja kõrvitsad juba mõnd aega kodus teki all, siis muru ja lehed ja roosinupp näevad veel üsna suvised välja. Väheste sügise märkidega, aga mis siis.

Kojusõit

Kahe päevaga saabus sügis - 21. september on 22 kraadi sooja ja 25. september õhtul sõidavad suured saagis koju, sest öökülm on tulekul.
Kurgede lahkumiskurbus ei jäänud pildile

Eelviimane

Eelviimane suveõhtu - 21. september, kell 20:30, tõuseb peaaegutäiskuu, väljas juba täitsa pime, sooja on umbes 22 kraadi ja tuul kogub tuure, kuulda on tugevnevat mühinat, aga maadligi, seal kus inimene toimetab, on tuul kui siidine pai ...

 Päev hiljemoli juba sügis. Päris.

Kaunitarid

Selle suve kaunitarid ehk soenguga heinapallid. Soengu autorlus kuulub suvikõrvitsale, lihtsalt kõrvitsale ja kosmostele

Vihm

Sajab. Lihtsalt sajab. Soe, tuuletu, ühtlane, vaikne ladin. Lõpuks ometi.

Turistina kodulinnas

on aegajalt väga tore olla. Sedakorda botaanikaaed - väga armas, huvitav, mitmekesina ja oi kui ilus.
Palava suve varjuline paradiis keset linna.

Külluslik vaikus

Külluslikus vaikuses korjan vaikset küllust. See on südasuvi.

Uputuse algus

Seekord tuleb neid palju. Annaks kõiksevägevam jaksu jagada, jagada, jagada ... (see annus leidis küll üsna kiiresti omanikud)

Valgete ööde purpur

Vaid õrn aimdus sellest ilust, mis avaneb veidi enne Jaanipäeva õhtutaevas tunnike enne südaööd. Pildid tehtud ainult selleks, et mälupilt ei ununeks.

Vihma nõidumine

Vihma nõidumine võeti taevastes kontorites läbivaatamisele ilmselt erandkorras, sest 12 tundi hiljem ladistas sadada. Vähemalt korraks on hea.

Unine

Rohu sees maas oli sulekera. Esimese hooga mõtlesin, et linnupoeg on hukka saanud. Kükitasin, vaatasin, tonksasin tasakesi näpuotsaga - üks väga unine silm ilmus sulkera seest välja, vaatas korraks ringi, peitis ennast sulgedesse tagasi ja magas südamerahus edasi. Tõstsin ta igaks juhuks oksa peale - astun veel kogemata peale. Magas oksal edasi. Tunni aja pärast oli kuskile mujale läinud. Ilmselt sinna kus vähem segadakse. Rohevindi laps?

Aga teadjad rääkisid - ei ole rohevindi laps, on vanalind. Ja pisut haige. Ehk sai ikka terveks. Ma vähemalt loodan.

Kinost koju

Kino oli hea, veel parem oli kodutee - lõhnade, valguse, värvide ja helide pillerkaar (mõned hilised autod välja arvatud), kuu ja tähed kaasa arvatud. Puhas romantika. Mine või lõhki.

Suures linnas

Mōnes suures linnas võib leida ka sellise koha. Kui vahepeal metroo mööda ei sõidaks, unustaks sootuks ära, kus me parasjagu oleme

Ninas

... olid mäed. Sedakorda kristallmäed. Metsvindilauluga. See paraku pildile ei jäänud.

Ja pärast oli üks allikas ka. Punane allikas. Vist. Natuke kaugemal.

Märtsitaevas

Ainult märtsis on vaade taevasse selline - kuidagi eriliselt selge ja karge ja klaar.

Lisaks lumi ja jää kannavad, mine kuhu tahad, kasvõi selle suure puu taha

Vaikus

Täna oli metsas vaikus. Langevad lumehelbed, mõni üksik tihane ja põialpoiss kuuluvad vaikuse juurde.

Kaks jõhvikat lume all

Söögi väljakraapimine ei ole teps mitte lihtne tegevus. Mätas lume all tundus paljulubav, tulemus - kaks külmunud jõhvikat. Aga head olid.

Ta tuleb siiski ...

Talv tuleb ikka. Natuke külma nii umbes 6 kraadi külma, esimene arvestatav jää, esimesed härmalilled,

iga kõrrejupike on hämatisega kaetud ja

ämblikuvõrkudest sai valgeniidimets

Külla

... naabinaisele tuli minna kalavantsikutega. Jõesaare õigustab taas oma nime.

 Kus on tee ja kus on jõgi? Kui kuluriba vahel poleks siis vahet poleks