Õhtu. Päike on loojunud. Sõidan maalt koju. Taevased värvid,
mida seekord jagatakse, ei mahu mitte ühtegi mulle tuntud skaalasse. Kuskil
kõrgel-kõrgel sügavsinine pilvitus. Metsa kohalt hakkavad kõrguma tohutud
heledad rünkpilved, mis otsapidi ulatuvad päikesevalgusesse ja loovad tõelise
mägede illusiooni. Kuskil kõiksuse ja rünkpilvede vahel on veel üks kõrge õhuke
pilvekiht, mis värvunud loojuva päikese kiirtes nii roosaks, et kui ise ei
näeks, siis teise juttu ei usuks. Ja silmapiirilt tõuseb äikesepilv – mustjasinine,
välkuvate helkvalgete nooltega. Kes küll leiutaks masina, mis aitaks mälupilte
nähtavaks teha ....
Lohutuseks paar tundi varem üleskorjatud hele
mairoheline
rohi.
NB! Kui niimooi kauaks vahtima ja ilulema jääda, võib vabalt juhtuda, et paat läheb seenetama!Vot sulle säh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar