Et mitmes kord siis? Ei tea, ei ole kokku lugenud. Aga tehtud!
Ilm on endiselt külm. -18. Tuulevaikne. Alguses päikeseline, hiljem kerges vines.
Jõejää on täna väga elus. Liigun korralikult kaldaserva mööda. Mõnes kohas paistab jää paksus - oma tubli 12-13 cm, aga ikka on kõhe kui jalge all praginal uus pragu jäässe jookseb. Pealegi - Võrtsjärv on üleni jäätunud, seega on oodata, et Emajõgi läheb lahti. Nii et ettevaatus ei ole sugugi üleliigne.
Vaikne on. Väga vaikne. Ei sigu, ei kopraid, ei saarmast ega minki. Küllap kõik lõdisevad oma kodus. Jälgi on ka vähe. Ei näe ühtegi sigade ülekäigurada üle Emajõe või siis üle vanajõgede nagu neid ikka on olnud. On rebase ja kopra ja ühe üksiku suurema sea jäljed, veidi jänkude jäljeridasid, aga ikkagi, kuidagi kõhedalt vaikne on. Vaid linnukesi liigub veidi. Parv ilusaid pakse ja kohevaid siidisabasid, siin-seal sinitihased - salutihased, väga ehtsad ja ehedad rasvatihased, mitte need linna pekitihased. Ja üllatajad - 4-5 omapäi toimetavat hallrästast. Üks kargles juba kaldataimestiku vahel, enam polnud jaksu lennata, teised olid vähe rõõmsama olekuga. Eks peab neile pöialt pidama, ehk veavad ikka kevadeni välja. Üks ilus auk kaldajärsakus - vist jäälinnule kuulunud pesakoht. Ja muidugi, vana merikotkas lendas oma rahuliku ja võimsa lennuga omi asju ajama.
Aga kõige rohkem ikka rahu ja vaikust ja puhtaid puutumata ja sätendavaid lumeväljasid.






Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar