Läks mööda ~10 aastat ja me kohtusime taas. Ilus, pikk, laia naeratusega, südamlik, hakkamist täis noor mees, kes tuleb ühel ilusal augustiõhtul, istub paati, laseb ennast allavett minema, tinistab vaikselt kitarri ... Lisaks veel tõusev udu, noorkuu peegeldus, sookured ja ritsikad ...
Selles hetkes oli olemas kõik. See vist ongi vabaduse võlu ja ilu, valu siia enam ei mahu


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar